Keetsin reede õhtuseks peoks liiga palju kartuleid. Ja täna s.o. pühapäeval ikka veel terve hunnik potis vastu vaatamas. Et mis siis nendega teha? Jällegi on üht toredat inimest ka külla oodata, tuleb otse titeranna jääaugust talviselt supluselt, prrrr. Ainult kuuma teega teda elus ei hoia, arvan ma:)
Võtsin siis selle kartulikuhja ette. Riivisin, segasin hulka täisterajahu (tunde järgi) ja siis veel ühe muna ning veidi muskaatpähklit.
Rullisin tainast vorstid ja lõikasin vorstid juppideks. Kahvliga kaunistuseks triibud ka peale (mis hiljem küll kuhugi kadusid, vist uppusid ära). Peaaegu nagu gnocchide valmistamine:) Keetsin soolaga maitsestatud vees nagu pelmeene, et kui pinnale ujuvad, siis valmis. Nõrutasin veidi ja pannile. Maitseks veel riivitud juustu peale ja praadisin ka punast sibulat (sest minu meelest kartul nõuab sibulat kõrvale) Järgmine kord panen kindlasti suuremat rõhku juustu iseloomule. Suvaline riivitud juust on mõttetu. Ikka parmesan või muu karakteriga tüüp. Lihtsalt klimp on muidu, mitte maitsev kartuliklimp!
Õnneks on veel üks täpiline sõber, kes kunagi ei nurise, et juust ei ole piisava iseloomuga, või et kartul nõuab sibulat.
Aga, et oleks ikka kõik jäägid ära tehtud, siis dessert tuli ka olemasolevast ehk et reedeõhtusest apelsinimarmelaadi-šokolaadikoogist ja kondenspiima-mustaploomikoogist (nendest olid saanud juba digestiivküpsised). Panin siis pokaali need nn. küpsised, nende peale kondenspiima- (see veerand oli järgi reedeõhtusest koogiteost) ja jogurtikastme, kõige lõpuks kookoshelbeid ja sügavkülmast ploome.
Ma arvan, et lumises jaanuarikuus ei ole kasinus ja tagasihoidlikus voorus. Vau, külaline pani endale juurde! Kartuliklimpe ka. Panite tähele, mitte ei küsinud juurde, vaid pani ise! Retsepte konkreetsete kogustega ei tule, sest tunded on sama olulised hea toidu valmistamise juures, kui üks korralik köögikaal. Mul kaalu pole:(
-M, Kuressaare
