Lemmik brokkolisupp

Sellel supil on hämmastav maitse ja lihtsuse vahekord. Seda maitset on raske ette kujutada, kui ei ole saanud, sinihallitusjuust teeb siin imesid.
Vulkaani purse on väga hämmastavalt ilus ja ürgne loodusjõu meeldetuletus, aga kas kellelgi on veel nendest tuha juttudest kergelt kõrini? Uudisteveski vajab midagi uut... Ptüi-ptüi-ptüi.

Brokkoli-püree supp sinihallitusjuustuga

1 sibul

1 küüslaugu küüs

500g brokkolit (sobib ka külmutatud)

1 l puljongit

150 g sinihallitusjuustu

tšillit (kui on)

tüümiani (kui on)

1. Kuumuta õlis sibul ja küüslauk.

2. Lisa kuum puljong ja brokkoli. Puljongit peaks olema parasjagu niipalju, et katab brokkoli. Keeda 5 min kuni brokkoli on pehme. Lisa tüümiani, kui on.

3. Purusta brokkoli saumiksriga, samal ajal lisades tükkhaaval sinihallitusjuust. Juustu kogus oleneb ta kangusest, maitse järgi.

4. Serveerida tšilli pipraga, (aga ei pea).

– B, Amsterdam

Kikerherne hautis

Esimesel aastal välismaal ma avastasin nii mitmeid uusi toiduaineid, et kartulit ei keetnud paar-kolm aastat. Tõesti, mitte ühtegi korda. Järsku olid kõik võileivad hummusega ja iga õhtu toiduks ubadest-juurviljadest hautis kuskussiga. Mälu ju ei valeta ja ta ütleb mulle, et ma sõin ühe aasta oma elust VÄGA palju kikerherneid. Kikerherned käisid käsikäes liha vältimisega, mis on iseenesest teretulnud kaubavahetus. Ja keegi ütles, et nad vähendavad kolesterooli taset, mis mulle äärmiselt palju korda läheb. (ei, mitte veel)

Nüüd pärast paariaastast pausi kuskussist ja kikerhernestest, on nad tagasi uue ja tugevamana. Ma võiks seda toitu süüa tõesti liiga tihti. Suure tõenäosusega saab see olema üks neist 7-st retseptist, mida ma hakkan kunagi tegema, kui mul on nii palju tööd ja lapsi ja sõpru, et hakkan tsüklis süüa tegema nagu üks korralik koolisöökla. (Reedeti kalapulgad.) Ja see toit sobib ideaalselt, sest kõik uksed-aknad on avatud ja omavahel vahetatavad, tee mis tahad, niikaua kui on oalisi ja vürtse ja kuskussi. (Täpselt nagu kooli kokad nii osavalt žonglöörisid ideedega, kui pakkusid iga reede keedukartulit kalapulkade ja hapukurgi-koore kastmega. Mmm.)

See on küll eriti baasteadmine, aga ma kunagi ei teinud seda: konservoad PEAB ära pesema.

Järjekordselt oli kõht liiga tühi, et toit taldrikule panna ja siis pilti teha. Et siis... kui ma kunagi peaks ära unustama, kuidas kuskuss välja näeb, siis meeldetuletuseks üks illustreeriv ja isutekitav ülesvõte.

Kikerherne hautis (4-le vähemalt)

2 šalott sibulat/ hakitud

3 küüslaugu küünt (väiksemat sorti)/ purustatud

1 tšillipipar/ hakitud, ilma seemneteta kui üleliia vürtsist ei taha

3-4 selleri vart/ hakitud

1 paprika/ hakitud

2 porgandit/ hakitud

400g kikerherneid

200g ube (red kidney beans = mis see eesti keeles on? sõnastik ei tea)

400g tükeldatud tomateid

200g tomatipüreed (passata di pomodoro)

koriander

muskaatpähkel

köömned

nelk

kaneel

kardemon

sool

must pipar

hapukoor või kreeka jogurt

1. Kuumuta õli ja madalal tulel "hauta" sibul, küüslauk, tšilli. See võtab mõned minutid kuniks sibul on pehme/läbipaistev.

2. Lisa paprika, seller ja porgandid ning sega. Umbes samal ajal lisasin ma kõik need ürdid-maitseained, mis kirjas. Need on mul enda maitse järgi pandud, täpsed kogused on igaühe enda otsustada. Segada kõik köögiviljad ja matseained ning lasta haududa, kuni tunduvad pehmed. Umbes 5-10 minutit keskmisel tulel.

3. Pesta oad-kikerherned ja lisada köögiviljadele. Samuti valada peale hakitud tomatid + tomatipüree. Olenevalt, kui pehmeks köögivilju tahad küpsetada, siis hautada veel kuniks tundub valmis. Samuti 5-10 minutit. (Väga täpne kirjaldus, ma tänan.)

4. Valmistada kuskuss. Kuidas täpselt, ütleb pakend. (Kuum just-keedetud vesi valada kuivale kuskussile ja hoida kaane all kuni 5 minutit, siis lisada soola ja spl võid.)

5. Serveerida hapukoore või kreeka jogurtiga, eriti hea, kui on värsket koriandrit.

– B, Amsterdam

PS. Nii hea on vaadata täiesti lennuki-triibu-vabat helesinist taevast need viimased päevad. Õhk saagu kevad-puhastatud!

Kalkuni gyoza

Lihavõtted olid see aasta väga söögi-rohked. Päev pärast lihafondüüd, millest ei olnud kerge taastuda, oli sõpradega õhutsöök jaapani köögiga. Keegi meist ei ole sel alal spetsialist, pigem teadmisega, et "jaapani toit = sushi". See tähendas reisi aasia supermarketisse, et osta kõik need vedelikud, mille nime oled kuulnud, aga maitsest pole aimugi. Nüüdseks on need vedelikud mul koduriiulitel ka, sest mul on plaan väga palju jaapani retsepte katsetada. VÄGA palju. Nii maitsekas toit, kuid samas tervislik – vähe rasva, praadimist, töötlemist ja samas kasulikke osapooli. Muidugi finants ei luba hetkel kõiki neid toore kala retsepte teha, aga alustame siis "pelmeenidest".

P.S. Need on TÕELISELT head, kui on vähegi uudishimu ja viitsimist - peab tegema!

Gyozad on siis justkui idamaade pelmeenid. Mul puuduvad suuremad teadmised, et nende erinevustest rääkida, aga gyozade taigna osa on silmaga näha, et õhem ja kergem. Ma olen saanud pelmeene kas keedetult või praetult, kuid gyozad ehk 'pot-stickers' on põhimõtteliselt mõlemat – korraks praetud, et oleks krõbe põhi ja siis pealmine osa on aurutatud. Mul ei olnud kannatust väga pildistamisega tegelda ja lõpp-produktist mul pilte ei ole, sest sõime kähku kõik ära, enne kui näljast minestus peale tuli.

Tegelikult, kui muu ei huvita, siis tänase postituse tähtsaim fakt – Jaapani keskmine eluiga on maailma kõige kõrgem, ligi 83 aastat. 83!!! Ma võtan endale selle vabaduse ja ajan kõik toore tuunikala ja vetikate kaela. Mitte, et oleks vaja igavesti elada, aga püha televiisor näitas, kuidas meestel silmad säravad, liigesed libedad ja juuksed kohevad. Midagi nad teevad õigesti.

Kalkuni gyozad (25 tükki)
120 g kalkuniliha
100 g kapsast
50 g sibulat
50 g rohelist sibulat
1/2 sl soja kastet
1/2 tl suhkrut
pipart
1 sl saket
1/2 sl seesamiõli
1 sl kartulijahu (kasutasin maisi-)
1 tl riivitud küüslauku
1/2 riivitud ingveri
1/2 sl oyster sauce (eesti keeles austri kaste?!)
25 tk gyoza "kilesid" (ostsin aasia poest sügavkülmast)

Kastmeks:
1 sl riisiäädikat (tavaline äädikas on hoopis teine asi, hapum = ei sobi)
1 tl sojakastet
seesamiõli

1. Hakkida liha peeneks ja lisada kõik maitseained-vedelikud.
2. Segada kokku hakitud kapsa ja sibulatega.
3. Voltida taignasse ja asetada jahuga taldrikule.
4. Kuumutada pann seesamiõliga ja asetada gyozad jahuse küljeda pannile. Praadida paar minutit. Lisada u. klaas vett, et gyozad oleks pooleldi kaetud.

5. Kui vesi on gyozadelt ära auranud, siis lisada veidi seesamiõli ja praadida veel 1-2 minutit.
6. Valmis. Serveerida kastmega. Eestlased (ehk mina) söövad näppudega, kui pulki ei talitse.

NB! Ma ei pingutanud väga retsepti seletamisega, sest kõige paremini saab sellest aru videost ja siinkohal tuleb appi mu lemmiksõber Cookingwithdog: http://www.youtube.com/watch?v=r8MBX-SXnmg

– B, Amsterdam

Kevad

Tegin täna kevade ootuse einet. Praegu tasub nautida avokaadosid! Nagu oleks kergelt kevadet saanud tunda – nii roheline ja tervise maitsega. 

Minu meelest on paremad isegi need väiksemad pruunikad viljad. Igal juhul, on vaja neid niisutada ühe laimi mahlaga. Küpsetasin ahjus ka ühe küüslaugu. Naksasin sellest kaks küünt, litsusin kahvliga sodiks ja segasin hea oliivõliga. Ja see läks kastmeks avokaadodele. Natuke seisis kaane all, täpselt niikaua kui ahjus grillis kaks tükeldatud kanafileed. Kanafilee tükkidele panin peale õli, sojakastet ja tšilli helbeid. Nii vähe ja nii palju maitset sain.See ongi minu meelest ülim, kui vähesest leiad palju

Ja no punane greip ei ole ainult oma ilusa värvi pärast seltskonnas, muud omadused on tal ka praegu tublid.

–M, Kuressaare

Pavlova

Ükskord kukkus sõber Austria Poiss imestusest pikali, et ma ei ole kunagi fondüüd söönud. Ma arvasin, et see jäi 70ndatesse kinni, aga inimesed Alpidest pidavat seda endiselt väga armastama. Igatahes, Poiss ostis fondüü atribuutika, valmistas peeneid kastmeid ja tuli meile külla. Ma olen kuulnud juustu- ja šokolaadifondüüst, aga tema tegi lihaga.

See käib nii, et laual on elava leegi peal pott puljongiga ja hunnik toorest liha (meil oli sea-, veise- ja kanaliha + vasikamaks), mis pannakse tükk haaval varda otsa ja küpsetatakse paar minutit puljongis. Vwaauu! Lisaks erinevad dipikastmed on äärmiselt olulised näitamaks su taset fondüümaailmas. Ma ei ole ausalt varem saanud nii pehmet liha, uskumatu. Kahju, et mul eriti häid pilte ei ole, liiga suur ärevus oli söömisega. Igatahes üks võimas seltskondlik toit ja ma asun fondüü komplekti jahile, jea.

Aa ja muuseas, ma tegin magustoiduks šokolaadi Pavlova vaarikatega ja see tuli ka super välja, sest me sõime kolmekesi ära terve selle koguse. Mis tegelikult peaks olema piinlik. Aga mul ei ole, haha. Kogu see pingutus oli Jeesuse auks.

Pavlova on välimuselt kõige dekadentlikum absurdselt baroklik hõrgutis, mida ma olen kunagi teinud. Marie Antoinette ja Wolfgang Amadeus oleksid mu üle uhked.

Ma ei ole varem beseed küpsetanud ega isegi vahukoorega eriti tegelenud, aga kõik kukkus hästi välja, nii et ei ole üldse väga hirmuäratav. Eriti hea, kui tead, kui kuum su ahi on, minu oma on täiesti mööda, sest ta on tuhat aastat vana.

Šokolaadi Pavlova vaarikatega (3-le haha, tegelikult umbes 6-le)
4 munavalget
200 g suhkrut
2 spl kakaod
1 tl palsamiädikat
40 g tumedat šokolaadi
300 ml rõõska koort
hunnik (külmutatud) vaarikaid

1. Pane ahi kuuma 180 C
2. Vahusta munavalged ja lisa lusikas haaval suhkur kuni vaht on tihe ja läikiv.
3. Lisa kakao, balsamico ja purustatud šokolaad ja õrnalt keera need vahu sisse. Ei ole hea metsikult segada, vaid pigem õrnalt "voltida" nagu inglise keeles on kombeks öelda.
4. Vala/tõsta vaht küpsetuspaberile + pannile ja silu. Vt pilt 7.
5. Pane ahju ja keera kohe kuumus 150 C peale – nii tuleb krõbe koor, aga venivam vahukommi moodi sisu. Küpsetada umbes 1h kuni 1h 15 min. Besee on valmis, kui servad on katsudes kõvad/krõbedad, pealtpoolt tunned, et veidi vetrub kooriku all. Kui valmis, jäta besee ahju, veidi avatud uksega, kuni jahtub.
6. Selle besee võib varem valmis teha, võib isegi päevi seista. Kui valmis serveerima, siis lisada vahukoor ja vaarikad. Peale võib riivida veel šokolaadi.

– B, Amsterdam