Aedsalvei ülistuseks

Tänane lõuna oli pühendatud salveile. Nagu kõik esimesed kevadised asjad, nii on ka salvei praegu eriti maitsev. Kohe peab neid igale poole laotama. Värskelt, otse maja eest peenrast! Tänu salveile sai valgetest ubadest keedetud maitsev supp.

Supi kõrvale: lavašš laiali, toorjuustu peale (minul oli tavaline maitsestamata Farmi oma)ning maitseks ja iluks peenralt ikka salvei. Lavašš ahju ja napilt kümme minutit 200 kraadist kuumust. Ahjust väljudest jume palju parem, ehk siis lihtsalt jumekam. Ja lõuna kevadiselt mõnus ja salveine.

– M, Kuressaare

Rabarberimuffinid

Meil oli rabarberimuffinite festival! Esimesed kevadised rabarberid on lihtsalt üht korralikku festivali väärt.

Kuna ikkagi selle kevade esimene festival, siis tuli muffinite välimusele ka rõhku panna. Ehk tegime seekord kõik korralikult valge nisujahuga. Ilus oli vaatamas käia, kuidas festivali peategelased ahjus valmisid. Ikka rohkem puhvi ja uhkemaks! Maitse oli ka hea, ehkki sümpaatsem on siiski süüa neid täisterajahust valmistatud kooke ja muffineid :) Nii et festivali-järgsel ajal hakkame jälle täisterajahust küpsetama.

Rabarberimuffinid

2 muna

1,5 dl suhkrut

2,5 dl nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

2 tl vanillisuhkrut

1 tl kaneeli

150 g hapukoort

0,5 dl sulatatud võid

350 gr rabarberit

Vahusta munad suhkruga ilusaks vahuks, sega kuivained omavahel.

Lisa kuivained vaheldumisi jahtunud sulavõiga munavahule.

Rabarberitükid sega kõige viimaks mitte väga hoogsalt taignasse.

Ja siis vormidesse ja ahju.

Küpseta 225 C juures 15 min.

– M, Kuressaare

Matcha keeks

Mul oli täna täiesti tähistamist vääriv tähtpäev ja ma tegin selleks puhuks kevadiselt rohetava matcha keeksi. Kahjuks ei jäänud küll nii võigas roheline nagu ma lootsin :)

Selleks läks vaja 4 muna

1,5 dl suhkrut

2 dl jahu (1.5 dl nisujahu ja o,5 dl spelta täisterajahu)

1 spl matcha rohelise tee pulbrit (mitte kuhjaga)

noaotsaga soola

150 g sulatatud võid

Vahustasin munad suhkruga tugevaks vahuks, lisasin söelutud jahu ja matcha. Segasin hoolega. Siis sool ja jahtunud sulavõi ja jälle segasin korralikult. Kallasin võiga määritud keeksi vormi ning ahju. 180 kraadi juures 50- 60minutut. Oleneb ahjust. Minul erk ahi ja sellepärast oli 170 kraadi juures 45 minutit.

Meenutamaks lumist talve, tegin toorjuustu-vahukoore hanged peale. Külmakapist leidsime veel mangokreemi (see kollane hang) ja kiusatus oli maja eest midagi juurde tuua – et siis melissi lehed maja eest. Nii saigi tordi moodi kevadiselt rohetav matcha keeks toorjuustu hangede ja melissi eputava oksaga!

– M, Kuressaare

Toorjuustukook nr. 93

Ea valmistas toorjuustukoogi. Kuid mitte päris klassikalise s.t. jogurti asemel oli ta kogemata poest koju toonud rõõsa koore (vahukoore), aga see tuli ainult kasuks. Ma olen seda ennegi järeldanud, et ei nii hirmus täpne ei tasu olla. Igav on. Et siis see toorjuustu osa, mis oleks vist pidanud tahkem olema, oli seekord kastme taoline. Põhi, nagu ikka oli valmistatud Digestivi küpsistest ja võist. Toorjuustu osa siis toorjuustust, munast ja vahukoore segust. Aa jaa, mett oli kah. Ning ahjus oma 40 min. Ja retsept nägi ette 4 tundi jahtumist, see oli kõige raskem osa selle koogi juures. Seda kooki tuleb teha täis kõhuga, soovitav kohe peale hommikusööki.

Koogi põhi on mõnusalt kare ja mure ning siis see siidine ja natuke voolav kreemi osa kokku oli ... Igaljuhul kõik nautijad andsid maksimum punktid ja olime rahul, et retseptist kõrvalekalle toimus.

Retseptis oli hoiatatud, et järgmine päev on kook veel parem. Ime läbi meil oli ka seda kooki veel järgmiseks päevaks. Kuid esimese emotsiooni vastu ei saanud – põhi oli juba läbi imbunud ja mitte enam nii mehine, ning pealmine osa enam mitte nii siidine ja naiselik. Ja täna me oleks juba vaarika või mõne muu marja kastet juurde palunud.

Peale lõunauinakut valmistati meile ilusa värviga vitamiinidest punetavat smuutit. Mehed valmistasid ja sellepärast ei oska ka öelda, mis seal sees oli. Tunda oli mustsõstra, banaani, piima maitset. Aga nii vähesega nad tavaliselt ei piirdu. Kindlasti oli seal veel puuvilju. Aga vaadake värvi! Praegusel kahvatul ajal see värv toidab juba iseenesest!

Toorjuustukook nr. 93 (juustukooke on nii palju, aga ometigi väärib omaette nime see versioon)

Põhi:

3,5 dl digestive küpsiseid

1 dl sulavõid

1 sl suhkrut

Täidids:

400 g toorjuustu (meie kasutasime Farmi originaali)

3,5 dl vahukoort

2 muna

1,5 dl vedelat mett

2-3 tilka mõrumandli õli

Küpsised purustada, segada sulavõiga ning suhkruga.

Suru koogivormi põhjale ja külgedele ning pane ahju. Ahjus hoia 10 min 175 kraadi juures.

Kui 10 min. möödas, siis ahjust välja ja las jahtub.

Toorjuust mikserda lahti, sega juurde koor, mesi ja mandli õli.

Kui põhi on jahtunud, kalla täidis peale ja pane uuesti ahju.

Küpseta 175 kraadi juures nüüd juba 40-50 min.

Ja kindlasti lase koogil toibuda pärast ahjust välja võtmist. Paar-kolm tundi kindlasti.

Ja siis valmistu kontrastide nautimiseks!

Pruun - valge

kare - siidine

Lisa siia veel oma kogemusi!

– M, Kuressaare

Lemmik brokkolisupp

Sellel supil on hämmastav maitse ja lihtsuse vahekord. Seda maitset on raske ette kujutada, kui ei ole saanud, sinihallitusjuust teeb siin imesid.
Vulkaani purse on väga hämmastavalt ilus ja ürgne loodusjõu meeldetuletus, aga kas kellelgi on veel nendest tuha juttudest kergelt kõrini? Uudisteveski vajab midagi uut... Ptüi-ptüi-ptüi.

Brokkoli-püree supp sinihallitusjuustuga

1 sibul

1 küüslaugu küüs

500g brokkolit (sobib ka külmutatud)

1 l puljongit

150 g sinihallitusjuustu

tšillit (kui on)

tüümiani (kui on)

1. Kuumuta õlis sibul ja küüslauk.

2. Lisa kuum puljong ja brokkoli. Puljongit peaks olema parasjagu niipalju, et katab brokkoli. Keeda 5 min kuni brokkoli on pehme. Lisa tüümiani, kui on.

3. Purusta brokkoli saumiksriga, samal ajal lisades tükkhaaval sinihallitusjuust. Juustu kogus oleneb ta kangusest, maitse järgi.

4. Serveerida tšilli pipraga, (aga ei pea).

– B, Amsterdam

Kikerherne hautis

Esimesel aastal välismaal ma avastasin nii mitmeid uusi toiduaineid, et kartulit ei keetnud paar-kolm aastat. Tõesti, mitte ühtegi korda. Järsku olid kõik võileivad hummusega ja iga õhtu toiduks ubadest-juurviljadest hautis kuskussiga. Mälu ju ei valeta ja ta ütleb mulle, et ma sõin ühe aasta oma elust VÄGA palju kikerherneid. Kikerherned käisid käsikäes liha vältimisega, mis on iseenesest teretulnud kaubavahetus. Ja keegi ütles, et nad vähendavad kolesterooli taset, mis mulle äärmiselt palju korda läheb. (ei, mitte veel)

Nüüd pärast paariaastast pausi kuskussist ja kikerhernestest, on nad tagasi uue ja tugevamana. Ma võiks seda toitu süüa tõesti liiga tihti. Suure tõenäosusega saab see olema üks neist 7-st retseptist, mida ma hakkan kunagi tegema, kui mul on nii palju tööd ja lapsi ja sõpru, et hakkan tsüklis süüa tegema nagu üks korralik koolisöökla. (Reedeti kalapulgad.) Ja see toit sobib ideaalselt, sest kõik uksed-aknad on avatud ja omavahel vahetatavad, tee mis tahad, niikaua kui on oalisi ja vürtse ja kuskussi. (Täpselt nagu kooli kokad nii osavalt žonglöörisid ideedega, kui pakkusid iga reede keedukartulit kalapulkade ja hapukurgi-koore kastmega. Mmm.)

See on küll eriti baasteadmine, aga ma kunagi ei teinud seda: konservoad PEAB ära pesema.

Järjekordselt oli kõht liiga tühi, et toit taldrikule panna ja siis pilti teha. Et siis... kui ma kunagi peaks ära unustama, kuidas kuskuss välja näeb, siis meeldetuletuseks üks illustreeriv ja isutekitav ülesvõte.

Kikerherne hautis (4-le vähemalt)

2 šalott sibulat/ hakitud

3 küüslaugu küünt (väiksemat sorti)/ purustatud

1 tšillipipar/ hakitud, ilma seemneteta kui üleliia vürtsist ei taha

3-4 selleri vart/ hakitud

1 paprika/ hakitud

2 porgandit/ hakitud

400g kikerherneid

200g ube (red kidney beans = mis see eesti keeles on? sõnastik ei tea)

400g tükeldatud tomateid

200g tomatipüreed (passata di pomodoro)

koriander

muskaatpähkel

köömned

nelk

kaneel

kardemon

sool

must pipar

hapukoor või kreeka jogurt

1. Kuumuta õli ja madalal tulel "hauta" sibul, küüslauk, tšilli. See võtab mõned minutid kuniks sibul on pehme/läbipaistev.

2. Lisa paprika, seller ja porgandid ning sega. Umbes samal ajal lisasin ma kõik need ürdid-maitseained, mis kirjas. Need on mul enda maitse järgi pandud, täpsed kogused on igaühe enda otsustada. Segada kõik köögiviljad ja matseained ning lasta haududa, kuni tunduvad pehmed. Umbes 5-10 minutit keskmisel tulel.

3. Pesta oad-kikerherned ja lisada köögiviljadele. Samuti valada peale hakitud tomatid + tomatipüree. Olenevalt, kui pehmeks köögivilju tahad küpsetada, siis hautada veel kuniks tundub valmis. Samuti 5-10 minutit. (Väga täpne kirjaldus, ma tänan.)

4. Valmistada kuskuss. Kuidas täpselt, ütleb pakend. (Kuum just-keedetud vesi valada kuivale kuskussile ja hoida kaane all kuni 5 minutit, siis lisada soola ja spl võid.)

5. Serveerida hapukoore või kreeka jogurtiga, eriti hea, kui on värsket koriandrit.

– B, Amsterdam

PS. Nii hea on vaadata täiesti lennuki-triibu-vabat helesinist taevast need viimased päevad. Õhk saagu kevad-puhastatud!

Kalkuni gyoza

Lihavõtted olid see aasta väga söögi-rohked. Päev pärast lihafondüüd, millest ei olnud kerge taastuda, oli sõpradega õhutsöök jaapani köögiga. Keegi meist ei ole sel alal spetsialist, pigem teadmisega, et "jaapani toit = sushi". See tähendas reisi aasia supermarketisse, et osta kõik need vedelikud, mille nime oled kuulnud, aga maitsest pole aimugi. Nüüdseks on need vedelikud mul koduriiulitel ka, sest mul on plaan väga palju jaapani retsepte katsetada. VÄGA palju. Nii maitsekas toit, kuid samas tervislik – vähe rasva, praadimist, töötlemist ja samas kasulikke osapooli. Muidugi finants ei luba hetkel kõiki neid toore kala retsepte teha, aga alustame siis "pelmeenidest".

P.S. Need on TÕELISELT head, kui on vähegi uudishimu ja viitsimist - peab tegema!

Gyozad on siis justkui idamaade pelmeenid. Mul puuduvad suuremad teadmised, et nende erinevustest rääkida, aga gyozade taigna osa on silmaga näha, et õhem ja kergem. Ma olen saanud pelmeene kas keedetult või praetult, kuid gyozad ehk 'pot-stickers' on põhimõtteliselt mõlemat – korraks praetud, et oleks krõbe põhi ja siis pealmine osa on aurutatud. Mul ei olnud kannatust väga pildistamisega tegelda ja lõpp-produktist mul pilte ei ole, sest sõime kähku kõik ära, enne kui näljast minestus peale tuli.

Tegelikult, kui muu ei huvita, siis tänase postituse tähtsaim fakt – Jaapani keskmine eluiga on maailma kõige kõrgem, ligi 83 aastat. 83!!! Ma võtan endale selle vabaduse ja ajan kõik toore tuunikala ja vetikate kaela. Mitte, et oleks vaja igavesti elada, aga püha televiisor näitas, kuidas meestel silmad säravad, liigesed libedad ja juuksed kohevad. Midagi nad teevad õigesti.

Kalkuni gyozad (25 tükki)
120 g kalkuniliha
100 g kapsast
50 g sibulat
50 g rohelist sibulat
1/2 sl soja kastet
1/2 tl suhkrut
pipart
1 sl saket
1/2 sl seesamiõli
1 sl kartulijahu (kasutasin maisi-)
1 tl riivitud küüslauku
1/2 riivitud ingveri
1/2 sl oyster sauce (eesti keeles austri kaste?!)
25 tk gyoza "kilesid" (ostsin aasia poest sügavkülmast)

Kastmeks:
1 sl riisiäädikat (tavaline äädikas on hoopis teine asi, hapum = ei sobi)
1 tl sojakastet
seesamiõli

1. Hakkida liha peeneks ja lisada kõik maitseained-vedelikud.
2. Segada kokku hakitud kapsa ja sibulatega.
3. Voltida taignasse ja asetada jahuga taldrikule.
4. Kuumutada pann seesamiõliga ja asetada gyozad jahuse küljeda pannile. Praadida paar minutit. Lisada u. klaas vett, et gyozad oleks pooleldi kaetud.

5. Kui vesi on gyozadelt ära auranud, siis lisada veidi seesamiõli ja praadida veel 1-2 minutit.
6. Valmis. Serveerida kastmega. Eestlased (ehk mina) söövad näppudega, kui pulki ei talitse.

NB! Ma ei pingutanud väga retsepti seletamisega, sest kõige paremini saab sellest aru videost ja siinkohal tuleb appi mu lemmiksõber Cookingwithdog: http://www.youtube.com/watch?v=r8MBX-SXnmg

– B, Amsterdam

Kevad

Tegin täna kevade ootuse einet. Praegu tasub nautida avokaadosid! Nagu oleks kergelt kevadet saanud tunda – nii roheline ja tervise maitsega. 

Minu meelest on paremad isegi need väiksemad pruunikad viljad. Igal juhul, on vaja neid niisutada ühe laimi mahlaga. Küpsetasin ahjus ka ühe küüslaugu. Naksasin sellest kaks küünt, litsusin kahvliga sodiks ja segasin hea oliivõliga. Ja see läks kastmeks avokaadodele. Natuke seisis kaane all, täpselt niikaua kui ahjus grillis kaks tükeldatud kanafileed. Kanafilee tükkidele panin peale õli, sojakastet ja tšilli helbeid. Nii vähe ja nii palju maitset sain.See ongi minu meelest ülim, kui vähesest leiad palju

Ja no punane greip ei ole ainult oma ilusa värvi pärast seltskonnas, muud omadused on tal ka praegu tublid.

–M, Kuressaare

Pavlova

Ükskord kukkus sõber Austria Poiss imestusest pikali, et ma ei ole kunagi fondüüd söönud. Ma arvasin, et see jäi 70ndatesse kinni, aga inimesed Alpidest pidavat seda endiselt väga armastama. Igatahes, Poiss ostis fondüü atribuutika, valmistas peeneid kastmeid ja tuli meile külla. Ma olen kuulnud juustu- ja šokolaadifondüüst, aga tema tegi lihaga.

See käib nii, et laual on elava leegi peal pott puljongiga ja hunnik toorest liha (meil oli sea-, veise- ja kanaliha + vasikamaks), mis pannakse tükk haaval varda otsa ja küpsetatakse paar minutit puljongis. Vwaauu! Lisaks erinevad dipikastmed on äärmiselt olulised näitamaks su taset fondüümaailmas. Ma ei ole ausalt varem saanud nii pehmet liha, uskumatu. Kahju, et mul eriti häid pilte ei ole, liiga suur ärevus oli söömisega. Igatahes üks võimas seltskondlik toit ja ma asun fondüü komplekti jahile, jea.

Aa ja muuseas, ma tegin magustoiduks šokolaadi Pavlova vaarikatega ja see tuli ka super välja, sest me sõime kolmekesi ära terve selle koguse. Mis tegelikult peaks olema piinlik. Aga mul ei ole, haha. Kogu see pingutus oli Jeesuse auks.

Pavlova on välimuselt kõige dekadentlikum absurdselt baroklik hõrgutis, mida ma olen kunagi teinud. Marie Antoinette ja Wolfgang Amadeus oleksid mu üle uhked.

Ma ei ole varem beseed küpsetanud ega isegi vahukoorega eriti tegelenud, aga kõik kukkus hästi välja, nii et ei ole üldse väga hirmuäratav. Eriti hea, kui tead, kui kuum su ahi on, minu oma on täiesti mööda, sest ta on tuhat aastat vana.

Šokolaadi Pavlova vaarikatega (3-le haha, tegelikult umbes 6-le)
4 munavalget
200 g suhkrut
2 spl kakaod
1 tl palsamiädikat
40 g tumedat šokolaadi
300 ml rõõska koort
hunnik (külmutatud) vaarikaid

1. Pane ahi kuuma 180 C
2. Vahusta munavalged ja lisa lusikas haaval suhkur kuni vaht on tihe ja läikiv.
3. Lisa kakao, balsamico ja purustatud šokolaad ja õrnalt keera need vahu sisse. Ei ole hea metsikult segada, vaid pigem õrnalt "voltida" nagu inglise keeles on kombeks öelda.
4. Vala/tõsta vaht küpsetuspaberile + pannile ja silu. Vt pilt 7.
5. Pane ahju ja keera kohe kuumus 150 C peale – nii tuleb krõbe koor, aga venivam vahukommi moodi sisu. Küpsetada umbes 1h kuni 1h 15 min. Besee on valmis, kui servad on katsudes kõvad/krõbedad, pealtpoolt tunned, et veidi vetrub kooriku all. Kui valmis, jäta besee ahju, veidi avatud uksega, kuni jahtub.
6. Selle besee võib varem valmis teha, võib isegi päevi seista. Kui valmis serveerima, siis lisada vahukoor ja vaarikad. Peale võib riivida veel šokolaadi.

– B, Amsterdam

Pragudega küpsis

Mu austerlasest sõber hiljuti rääkis, kuidas ta vanaema on köögis võimatu maniakk. Ta on terve oma elu iga päev vähemalt 5 tundi süüa teinud, sest elukutselise perenaisena ei olnud tal väga muud teha. Ta toob oma salaami Ungarist, kohvi Itaaliast jne. Kui restoranis midagi head ja huvitavat maitseb, siis vanaema trügib kööki ja uurib välja, kuidas asjad käivad. Ka kõige peenemates söögikohtades.

Selle peale ma mõtlesin, et kuigi eestimaised vanaemad teevad oivaliselt süüa, küpsetamine on siiski teisejärguline olnud. Elu ise on piisavalt keeruline, pole kuninglikke retsepte appi vaja olnud, et end üles kütta. Lihtsusest hoolimata kaasneb selle vanaema "labase" lihakastmega iga kord ehmatavalt rikas maitse. Kuidas nad seda teevad, keegi ei tea. Justkui mööda minnes kokku visatud, ilma igasuguste pretensioonideta, ja konkureerivad ikkagi peenete eurooplastega (minu silmis vähemalt)..

Ebaselge, kuidas see mu šokolaadiküpsistega seotud on, aga need fotogeenilised küpsised said küll valmis ootamatu kergusega. Nad ei ole maailma kõige erilisemad ja uhkemad küpsised, aga mu šokolaadi isu ei ole kuigi nõudlik, lihtne tume kakao maitse, krõbe koor ja pehme sisu on mu jaoks superpiisav. "Originaalis" veeretatakse neid tuhksuhkrus, aga ma pidin proovima purustatud piparmündi kommidega. Sest šokolaad ilma piparmündita on nagu Zeus ilma äikeseta. (!)

Siililegi vist selge, et neid küpsiseid süüakse külma piimaga. Muidu on Zeus ilma äikese JA toogata. Mul oli täna väsitav päev.

Pragudega šokolaadiküpsised: (päris palju saab sellest kogusest, u 30? )

125 ml kakaod
250 ml valget suhkrut
65 ml õli (kasutasin oliivõli; alguses tundus kahtlane, aga töötas)
2 muna
1 tl vanilje ekstrakti
250 ml jahu
1 tl küpsetuspubrit
soola
tuhksuhkrut katmiseks

Sega kausis kakao, suhkur ja õli. Lisa ükshaaval munad. Eraldi kausis pane kokku jahu, küpsetuspulber ja noa otsaga soola; lisa see segu kakaomassile. Kata tainas ja pane paariks tunniks külma seisma.

Kuumuta ahi 180 C kraadini. Rulli tainas käte vahel väikesteks pallideks ja kata tuhksuhkruga. Tegelikult võiks tuhksuhkru asemel proovida mida iganes, mis maitseb? Kaneeli, piparmüntti, kookos jne. Kaetud pallid panna küpsetuspaberile ja ahju.

Küpsetada eelkuumutatud ahjus 10 kuni 12 minutit. 12 minutiga olid minul juba võrdlemisi kuivad, tasub 10-ga esialgu proovida. Ma isegi ei soovita küpsistel jahtuda, sest mis selle mõte on? Mida varem, seda parem!

– B, Amsterdam

Odrajahu karask

Mul ei ole pliiti ja saan ainult ahjus sooja toitu teha, aga jube liha isu oli, sellepärast viskasin peekoni viilud peale. Karaski ise on väga lihtne ja hea kartuli või pasta asendaja.

Odrajahu-hapupiima karask:

2,5 dl hapupiima
1 muna
1 tl soola
1 tl suhkrut
2 spl õli
1 tl köömneid
3 dl odrajahu
1,5 dl nisujahu
1 tl soodat
Muna tuleb soola ja suhkruga lahti kloppida, lisada hapupiim ja õli, seejärel köömned. Teises kausis sega jahud ja sooda ning lisa siis vedelale osale. Pane võiga määritud ahjuvormi ning küpseta 200ˇC juures 20-25 min.

Küüslaugu sõpradele selline retsept:
200gr kohupiima
1,5 spl õli
1,5 dl kaerahelbeid
0,5 dl odrajahu
1/ tl soola
1!4 tl soodat
1 purustatud küüslaugu küün
Küpseta 220ˇC juures 30 min.

– M, Kuressaare

Apelsinikommid

Vaatasin üks öö kella kolmeni ühte Jamie Oliveri saadet, kus lahati surnud paksu meest, et näidata, mida vale toitumine inimesega võib teha. Maks oli kordades suurem kui normaalsel inimesel, rasva kihtide vahelt oli teadlasel raske süda üles leida, ta organid olid kõik nii paisunud ja rasvas, et kopsud olid jäänud kolm korda väiksemaks kui tervel inimesel! Kõlab nagu tegu oleks olnud mõne ekstreem 300-kilose mehega, tegelikult nägi välja nagu ükskõik milline tõsise õllekõhuga mees. Kh-khmm, head isu!

Tegelikult kogu saate sisu oli see, et võimalikult palju ise süüa teha, mitte sööge-vähe-rasva-veel-vähem-süsivesikuid mantrad. Ilmselgelt see mulle sobib, suva mida sööd, peaasi, et korralikult tehtud hehe. Järgmine loogiline samm sellest sissejuhatusest on ise komme teha.

Ma olen pikemalt aega vesistanud neist apelsinikoortest šokolaadis, nende poe versioonide põhjal, mida saanud olen. Ehkki etappe oli igasuguseid, siis see tegevus ei olnud üldse peadmurdev, kõige parem tegevus uimasel pühapäeval. Magus apelsini aroom, mis pärast igast nurgast immitseb, on hämmastav. Kõige parem lõhn maailmas! Kuigi pärast kolme tundi nuusutamist ei ole enam nii ohjeldamatut isu neid süüa, aga võib-olla see ei olegi nii halb omadus...

Mulle siiralt maitsesid need üllitised, kuid järgmine kord parandan järgnevad nüansid:

1 - Originaalis peaks kasutama valget suhkrut ja heledat siirupit. Minul olid mõlemad pruunid, ei ole nii suur esteet, et oleks suutnud selle pärast poodi minna, aga värv oleks kindlasti elavam jäänud.

2 - Kuivatada suhkrus karamellistunud koored restil, mitte küpsetuspaberil. Nii tuleksil nad ilmselt veel kuivemad ja sitkemad. Kahjuks mul lihtsalt ei ole sellist resti (veel).

3 - Kindlasti mitte panna neid pärast šokolaadi kastmist lihtsalt taldriku peale, hiljem ei ole neid võimaliks sealt ilusti lahti saada. MIKS-oh-miks ma ei tulnud selle peale, et neid küpsetuspaberile panna?!? (Palun õppida mu vigadest.)

Apelsinikommid

(tasub teha ka suuremas koguses, säilivad hästi)

3 apelsini

180 g suhkrut

30 ml (maisi)siirupit

1 tl võid

cayenne pipart (soovi korral)

1. Koori apelsinid ja lõika koored u. poole cm laisuteks ribadeks.

2. Pane viilud külma vette ja kuumuta keetmiseni, keeda 1 min.

3. Vaheta kuum vesi külma vastu ja pane uuesti tulele, kuni vesi keeb. Keeta madalal tulel 30 min. (See külma vee protseduur võtab ära koore kibeduse) Kui on ära keenud, siis jätta jahtuma, kuni vesi on toa temperatuuril. Võib jätta ka terveks ööks.

4. Sulata potis kokku 100g suhkrut, 30ml siirupit ja 100ml vett. Kuumuta keemiseni. Keeta koori selles lahuses u. 1 h, selleks ajaks on suhkruvesi redutseerunud siirupiks. Lõpus lisasin natuke ceyenne'i pipart. (ise olin selle ideega nii rahul, aga maitse asi vist?)

5. Aseta restile kuivama.

6. Kui koored on kuivanud, siis võib püherdada neid teralises suhkrus või kasta sulatatud šokolaadi. Suurima šokolaadi austajana valisin kõrge kakaosisaldusega versiooni, klassikalisest hea kombo. (Veelkord - kuivatada küpsetuspaberil)

– B, Amsterdam

Mango lassi

Ma olen viimasel nädalal iga hommik joonud värskelt tehtud smuutit, enamasti külmutatud marjadest. Ma nimelt avastasin enda jaoks fakti, et külmutatud marjad ei ole kuigi kallid, aga pidavat olema isegi vitamiinirikkamad, kui "värsked" marjad poelettidel. Pealegi, mind on juba aastaid vaevanud mure, mida hommikul süüa, ja see on üks vähestest valikutest.

Kuigi külmutatud marjadest kõiksugused kombinatsioonid on väga maitsvad, mu praegune vaieldamatu lemmik on ikkagi mango lassi! Ma tegin seda värskest mangost, mis Eestis võib eriti kallis olla (?), aga äkki konserveeritud versioonid on jällegi tervislikumad, kui ma alati arvanud olen. Ja siinkohal kõige lõbusam viis mango lahkamiseks:

Mango lassi

u 1 liiter

1 mango

keefir (mahult võrdselt mangoga)

tükk ingveri

mett (soovi korral)

RRrrrr-rrr-r-r-r-rrr...

– B, Amsterdam

Šokolaadid & kommid

Peale suppi tuleb minul kohe magusa isu.

Kodus peab alati olema kahte värvi šokolaadi, seekord oli ka pähkleid ja rosinaid. Rosinaid leotasin veits Blossa Glögis ja pähklid hakkisin. Natuke oli ka Digestive küpsiseid, neid on hea purustada suure tainarulliga. Lihtsalt sõidad üle! Šokolaadi sulatamisest pilte ei ole, aga kujutage ette! Korralikult ikka veevannil.

Küpsisepuru ja rosinad läksid kommideks. Oi, aga sinna tuli ka sulatatud võid panna ja natsa panin ka rõõska koort. Siis segasin kena massi ja panin külma tahenema, et oleks hea komme veeretad. See ei võta kaua.

Vahepeal võib ajaviiteks ühe suure kirju-mirju šokolaadi teha. Tumeda šokolaadi sisse (ikka sulatatud) segasin pähklitükid ja veidi apelsinikoort. Järgmine kord panen apelsinikoort kindlasti rohkem! Vedelale valgele šokolaadile lisasin natuke kaneeli. Ikkagi talvine aeg ja vürtse on vaja. Paber alla ja esimesena tume šokolaad. Silusin noaga enam-vähem paberile ühtlase kihina ning siis mirjuks valget šoksi peale. Ning siis ranne vabaks ja mõned lõdvad liigutused noaotsaga, et mirju oleks. Seejärel jooksuga alla koridori, et ruttu koera eest peitu saaks pandud.

Nüüd jätkasin kommide tegemist. Ikka pallike ja vedelasse šokolaadi. Šokolaadi kastmiseks on mul hea kaheharuline kahvel. Sups šokolaadi ja tagasi paberile hanguma. Nii supsutad senikaua, kui materjali jätkub.

Kui kommid on aeg viia alla koera eest peitu, siis üksiti saab juba šokolaaditahvli (ja mitte selline väike nagu poes) üles tuua. All on meil lihtsalt koridor ja seal on jahedam. Hangub rutem ja koer ei saa riiulilt kätte. Mitte, et ma koerale ei raatsiks anda, vaid ta vaeseke ei talu šokolaadi, pärast sügeleb üle kere. Aga mina talun hästi!

– M, Kuressaare