Küll need saare inimesed on ikka kanged ja jonnakad. Kui ikka tahab, siis läheb merre (ja tuleb välja ka, ei külmu ära), mis sest, et pole suvi! Täna hommikul koeraga pargiringi tehes, jalutas meile vastu ammune meestuttav, kes ka koeraga pargiringil. Kuna ilm ilus päikesepaisteline ja park meil mere servas ehk armsa titeranna naabruses, siis üksiti koeraga jalutama minnes on mõistlik ka üks väike suplus jääaugus teha. Sealt nad siis kahekesi tulid väga õnnelikud ja rõõmsad. Ei mingit kurtmist pikale veninud talve üle. Hea küll, tema vana purjetaja, aga ka pedagoogist naistuttavad käivad ju iga päev suplemas. Ei pea kodus patjade vahel suve ootama. Aga sama hea tegevus, kui mõne jaoks talvine jääauku hüppamine on mulle söögiga seotud tegevused.
Täna siis selline tulemus. Ja et vahel kui üldse midagi pähe ei tule, siis siia väike meenutus.
Riis ja läätsed on koos hea ning toitev. Et särtsu oleks, tuleb lisada pildil olevaid kaaslasi - tšilli, küüslauk. sibul, kurkum, paprika, porgand, ingver, sidrun, purustatud tomateid, kookospiima, varsseller. Ja ikka minu moodi ehk tunde järgi.
Tavaliselt peale väikest lõuna pausi tuleb siis päeva kroon, ehk tema majesteet magus.
Täna juhtus olema päris peen. Need ilusad talvised kommid tegin reedel. Põhjus oli väga heades kuivatatud viigimarjades. Need on tõeliselt head!
Leotasin viigimarju prantsuse konjakis (kodus lihtsalt ei olnud kehvemat kraami:)), no natuke ikka lahjendasin ka veega. Siis rullisin õhukese martsipani teki ümber ja väike suplus sulatatud šokolaadis (ikka tume-tumedas).
Ja mõned käivad vabatahtlikult jääaugus!
Leotamisega läksin veidi liiale, martsipanitekk muutus suht sulaks:( Aga ega see maitset kehvemaks ei tee.
Aknast vaadates on aga kevadet näha. Pean silmas seda rohelist triipu seal hangede vahel. Teised ju ei tea, et see on halvasti soojustatud trassi töö.
- M, Kuressaare
Subscribe to:
Posts (Atom)