Tuunitud piparkoogid

Teretulemast, uus aasta! Pidulikul puhul oli tahtmine teha sõpradest portree-piparkoogid, aga kerge sarnasus tekkis ainult ühel "portreel", teised olgu siis niisama kollid..

See postitus oleks võinud tulla ehk paar nädalat varem, aga teadagi on jõulude aegu igasugu pingutused väljaspool söömist keelatud. Et siis laiskus ei lubanud varem pilte teha, piltidele said vaid need viimased, kes söömaorgia elusalt läbinud.

Kindlasti ei ole see piparkoogist vitraaži idee teab mis esmakordne ja ma pole seda ise leiutanud... aga mulle oli see üllatus missugune, ehk on siis kellelegi teisele ka! Siinkohal teen väljakutse leiutada andekam piparkook kui need roosad prillid :D

Siia tuleb nüüd retsepti asemel hoopis triki kirjeldust. See on nagu mustkunst, pealtnäha paistab suure töö ja keerukusena, aga TEGELIKULT tuleb lihtsalt taigna sisse auk teha ja lutsukomm sisse visata. Ei ole isegi vaja seda kommi purustada ega midagi, ilusasti sulab ära. Ainult soovitatav veidi madalamal kuumusel küpsetada kui tavaliselt.

– B, Tallinn

Jõulupuding

Jõulupuding, mis ei hakanud põlema, aga maitses jube hea.

Ja vanillikaste tegi selle veel paremaks.

Ega selle valmistamine ei ole, et ah mis kapist saada on!

Ikka tuleb poes käia ja puuvilju ja pähkleid ja mandleid ja alkoholi ja riivsaia ja võid, mune, jne.jne. muretseda. Ühesõnaga võimalikult palju häid asju ja muidugi jõuluvürtsid! Nelk, kaneel, muskaatpähkel, jne.jne. Vannilikaun kastme jaoks.

Ning siis veel ahjus ja mitte niisama, vaid vesivannil tunnike!

Aga need lõhnad, mis käivad ju pühade juurde, on selle kõige juures veel maksimium punkte väärt. Eriti täna, kui väljas on mõnus külm talveilm, tuiskab ja lund on juba hangedena!

- M, Kuressaare

Päikesekuivatatud tomati karbonara

Eile tabas mind räpilaine – terve päev kuulasin Kuressaare gängsta räppi! Hahaha! Milline magus avastus. Kõik algas ETV dokist/ saatest "Eesti Lood: Beebilõust" ehk siis Saaremaa poisist Andrus Elbingust. Soovitan väga seda vaadata, kui ei ole seni veel näinud. Ma ei tunne teda, aga nägu on linnapealt tuttav – väikelinna värk.

Mis selle saate juures oli kõige ilusam avastus – üks väheseid kordi, kus vana hea maakas saarlase keel kandis edasi rohkemat kui klassikalist tobi-juttu. Kuigi oli ka tobitamist, aga seekord oli see lihtsalt kirss tordi peal. Mulle siiralt tundub, et ma ei olegi näinud telekast-internetist rääkimas saarlast ilma, et ta oleks mingit sorti naerualune. No tõesti, see kehtib kohati ka Margus Mulla kohta.

Veidi imelik ehk toidu keskel räpist rääkida, aga see on üks tugevamaid loomingulisi plahvatusi, mida ma olen näinud Kuressaarest väljumas ja see on väga ilus. Eeskujuks igale igavlevale jõmpsikale Kuressaare linna peal. Isegi kui oli pätt.

Igatahes, detsembrikuu on vist aegade algusest saadik disainitud kiireks kuuks, sest kõikide tegemistega (hindamistega hehe) tahaks enne jõule maha saada. Siis tekib selline mõnus pinge, et koguaeg peaks midagi asjalikku tegema, sest ometigi nii palju on teha, aga tegemata asjadele mõtlemine jätab aina vähem aega nende asjade tegemiseks. Aeg aina kuivab kokku, aga lõpetamate tööde hunnik ei taha kahaneda. Siis tehaksegi kiireid toite (vihase räpi saatel), kuigi aega oleks rohkemaks, aga tuleb ennast süümepiinadest päästa. Siin on minu kiirtoit. Klassikaliselt tehakse carbonara't mu teada peekoniga, see on siis taimetoitlaste versioon. Aga kõigile vege-skeptikutele: vannun, et iga põllumees saab sellest kõhu täis. Ja see on tõsiselt maitsev!!!

Päikesekuivatatud tomati karbonara

2 portsjonit

175 g tagliatelle'sid

50 g päikesekuivatatud tomateid

2 muna

150 ml köögikoort

1 spl täistera sinepit

50g riivitud parmesani

soolr, pipar

(värske basiilik)

Pane pasta keema.

Lõika tomatid väikesteks tükkideks/ribadeks.

Eraldi kausis löö kokku munad, koor ja sinep. Ühtlaseks, mitte vahule.

Kurna pasta, pane tagasi madalale tulele, vala peale kooresegu, päikesekuivatatud tomatid, parmesan ja kui on seda luksust, siis värsket basiilikut.

Sega õrnalt, kuni segu läheb paksemaks.

– B, Amsterdam

Maapirnisupp

Tegime maal maapirni-kartulipüree suppi, aga mul oli kaamera kodus. Siis kodus õhtul tegin sama ja pildistasin. Tegelt oli päeval hea supp, Ea pani rohkem teravust sisse ja eelmisest päevast oli läätsesid järgi ja suitsukana ja kõik jäägid läksid sisse ja maja eest salveid ka. Aga värv oli jube. Lillakas-pruun, see värv, mis kartulitel tuleb, kui koorid ja kohe vette ei pane, ainult et veel intensiivsem. vaatasime Eaga ja arvasime, et maitselt hea, aga kole värv. Steve ütles, et aus värv!


– M, Kuressaare

Pastapäev

Meil oli kõigil väga töine nädalavahetus. Mina käisin Tartus ökomessil ja Ea perega Tallinnas Bazaaril. See on selline heategevuslik üritus, mida korraldavad Eestis resideeruvate välissaadikute prouad. Iga riik on siis oma maa parimad palad müügile toonud ja müügist saadud tulu läheb heategevusele. Sel aastal siis Keila SOS lastekülale. Nojaa sealt nad tulid siis igasugu heade asjadega.

Näiteks Itaaliast värske pasta ja öko parmesani juust, millest ka tänane lõuna. Lisaks ikka meie lemmik – metsiku looma hakkliha! Pildile sai meie kõige suurem toidukriitik, aga kahjuks kunagi ei nurise, alati NAUDIB toitu.
Väike magusa voor oli ka. Bazaarilt kaasa toodud topelt cranberry'ga keeks. Eesti keeles on selle vastandiks antud nii pohl, kui jõhvikas. Võta siis kinni. Keeks oli ameerika päritolu, seega siis pohladega.

Selline hea sügis-talvine söök, kui õues juba hilislõunal hämardub.

– M, Kuressaare