Saturday, January 23, 2010

Apelsinikommid


Vaatasin üks öö kella kolmeni ühte Jamie Oliveri saadet, kus lahati surnud paksu meest, et näidata, mida vale toitumine inimesega võib teha. Maks oli kordades suurem kui normaalsel inimesel, rasva kihtide vahelt oli teadlasel raske süda üles leida, ta organid olid kõik nii paisunud ja rasvas, et kopsud olid jäänud kolm korda väiksemaks kui tervel inimesel! Kõlab nagu tegu oleks olnud mõne ekstreem 300-kilose mehega, tegelikult nägi välja nagu ükskõik milline tõsise õllekõhuga mees. Kh-khmm, head isu!
Tegelikult kogu saate sisu oli see, et võimalikult palju ise süüa teha, mitte sööge-vähe-rasva-veel-vähem-süsivesikuid mantrad. Ilmselgelt see mulle sobib, suva mida sööd, peaasi, et korralikult tehtud hehe. Järgmine loogiline samm sellest sissejuhatusest on ise komme teha.
Ma olen pikemalt aega vesistanud neist apelsinikoortest šokolaadis, nende poe versioonide põhjal, mida saanud olen. Ehkki etappe oli igasuguseid, siis see tegevus ei olnud üldse peadmurdev, kõige parem tegevus uimasel pühapäeval. Magus apelsini aroom, mis pärast igast nurgast immitseb, on hämmastav. Kõige parem lõhn maailmas! Kuigi pärast kolme tundi nuusutamist ei ole enam nii ohjeldamatut isu neid süüa, aga võib-olla see ei olegi nii halb omadus...
Mulle siiralt maitsesid need üllitised, kuid järgmine kord parandan järgnevad nüansid:
1 - Originaalis peaks kasutama valget suhkrut ja heledat siirupit. Minul olid mõlemad pruunid, ei ole nii suur esteet, et oleks suutnud selle pärast poodi minna, aga värv oleks kindlasti elavam jäänud.
2 - Kuivatada suhkrus karamellistunud koored restil, mitte küpsetuspaberil. Nii tuleksil nad ilmselt veel kuivemad ja sitkemad. Kahjuks mul lihtsalt ei ole sellist resti (veel).
3 - Kindlasti mitte panna neid pärast šokolaadi kastmist lihtsalt taldriku peale, hiljem ei ole neid võimaliks sealt ilusti lahti saada. MIKS-oh-miks ma ei tulnud selle peale, et neid küpsetuspaberile panna?!? (Palun õppida mu vigadest.)
Apelsinikommid
(tasub teha ka suuremas koguses, säilivad hästi)

3 apelsini
180 g suhkrut
30 ml (maisi)siirupit
1 tl võid
cayenne pipart (soovi korral)

1. Koori apelsinid ja lõika koored u. poole cm laisuteks ribadeks.
2. Pane viilud külma vette ja kuumuta keetmiseni, keeda 1 min.
3. Vaheta kuum vesi külma vastu ja pane uuesti tulele, kuni vesi keeb. Keeta madalal tulel 30 min. (See külma vee protseduur võtab ära koore kibeduse) Kui on ära keenud, siis jätta jahtuma, kuni vesi on toa temperatuuril. Võib jätta ka terveks ööks.
4. Sulata potis kokku 100g suhkrut, 30ml siirupit ja 100ml vett. Kuumuta keemiseni. Keeta koori selles lahuses u. 1 h, selleks ajaks on suhkruvesi redutseerunud siirupiks. Lõpus lisasin natuke ceyenne'i pipart. (ise olin selle ideega nii rahul, aga maitse asi vist?)
5. Aseta restile kuivama.
6. Kui koored on kuivanud, siis võib püherdada neid teralises suhkrus või kasta sulatatud šokolaadi. Suurima šokolaadi austajana valisin kõrge kakaosisaldusega versiooni, klassikalisest hea kombo. (Veelkord - kuivatada küpsetuspaberil)


– B, Amsterdam

2 comments:

  1. kas Sa kasutasid tavalisi apelsini või ikka valisid (keemiavabamaid)?
    kauaks Sul jätkus sellest kogusest?
    igaljuhul isu tuli tugev!

    ReplyDelete
  2. Kindlasti mõned bio-maheapelsinid on paremad, koor ei ole just apelsini kõige puhtam osa mulle tundub. Aga peab ütlema, et see oli mul suht spontaanne idee, ostsin tavalisest toidupoest. Amsterdamis müüakse samas palju paremaid apelsine kui Eestis (niipalju, kui ma mäletan) Aga tasub proovida ikka ehk.
    Ma sõin neid vist 4-5 päeva, aga ma söön palju magusat ja sõin neid üksi. Et võta siis kinni... Samas ma ei kujuta väga ette teha neid palju suuremas koguses, oleks ehk natuke tüütuks muutunud.

    ReplyDelete